Hetkel lihtsalt kulgeb aeg kuidagi sellises rütmis, et pime aeg ja tahaks natuke rohkem lugeda kui kaunil kevad- ja suveajal. Lisaks olen alates jaanuari lõpust püüdnud taltsutada oma söömisi - st, et söön vähem ja liigun rohkem. Ei, minu jaoks ei ole see mingi uusaastalubadus, et vot aasta lõpuks pean kaaluma nii ja nii palju. Ma ei ole seda tüüpi inimene! Minu arvates tekitab see lihtsalt mõttetut stressi. Niigi on igasugu stressitekitajad tänapäeva tempokas igapäevaelus ja müraruumis piisavalt palju. Küll aga on see kaasa toonud selle, et proovin pisut erinevaid retsepte ja seega veedan ka köögis enam aega kui varasemalt. Aga ma naudin seda - päris mõnus on! Uued maitsed ja ka uskumatud kooslused. Aga nagu öeldakse - inimene õpib kogu elu...
Ilmselt hakkan rohkem õppima ka õmblusteemadel, sest mu kallis kaaslane kinkis mulle jõuludeks õmblusmasina. See oli mu enda soov, sest vahel on ikka vaja nipet-näpet õmblusi teha: püksisääri lühemaks või kardinaid. Lisaks annab õmblusmasina olemasolu mulle võimaluse pärast millalgi toimuma saavat remonti meile ise kardinad ja muud kenad tekstiilid õmmelda.
Aasta esimene kuu on kulgenudki rohkem selle tähe all, et oleme uurinud erinevaid variante, kuidas remont ära teha - kas firma või võimalikult palju ise? - ning lisaks on saanud uuritud ka sisekujundusliku poole pealt erinevaid lahendusi jne.
Veebruar kulgeb suure tõenäosusega koolituse rütmis ja kahtlen, kas siia üldse jõuan, kuigi plaan on tihemini siin käia ja kribada. Aga eks näis: kui tahad Jumalat naerma ajada, hakka planeerima... Proovida ju võib! :DJärgmisel nädalavahetusel on plaan turismimessilt läbi hüpata, et head spaapaketti saada, sest märtsis ootab väike minipuhkus ees ning ema juubel. Let´s go!
PS! Jaanuari alguses sai ise sinimerekarbisuppi tehtud. Koos abilisega ei tundunudki nii õudne ja maitse oli täitsa okei.
